Puitmööbli hooldus
Puitmööbli või muust materjalist mööbli hooldus on tegevus, millega aeg-ajalt iga omanik tegelema peaks. Selleks, et see võimalikult hästi välja tuleks, toome välja mõningad enam levinud küsimused, mis sellega seoses ette tulevad
Kas puitmööbli hooldus on keeruline, kallis ja aega nõudev?
Sõltuvalt viimistlusest on puitmööbel üldiselt hooldusvaba. Kui valida värvitud, lakitud, peitsitud ja lakitud pinnad, siis peale tavahoolduse ei tulegi rohkem midagi teha.
Puitmööbli tavahooldus
Puitmööbli tavahooldus ei ole midagi keerulist. See hõlmab endas niiske lapiga mööbli puhtaks pühkimist ja ei midagi enamat. Samas aga on see tegevus, mida regulaarselt teha tuleb, sest vastasel korral võib tolm (mis on kergelt abrasiivne aine) aja jooksul sinu mööblile kergeid kriime tekitada.
Tavahoolduse jaoks võiksid endale tavalise mikrokiust või puuvillast lapi hankida ning seda kergelt niiskeks tehes pinnad üle käia. Puhastamiseks mingisugust eraldi ainet ei ole vaja vaid tavalise veega niisutatud lapp sobib kenasti.
Pane aga tähele, et lapp peab olema kergelt niiske ja ei tohi olla märg. Liialt märg lapp võib sinu puitmööblit kahjustada, mistõttu võid vajaduse korral mööbli kuiva lapiga veel omakorda üle käia.
Õlivahaga viimistletud puitmööbli hooldus
Õlivahaga viimistletud puitmööbli hooldus on veidi keerulisem, sest siinkohal sõltub kõik nii vaha tootjast, kui ka kasutamisaktiivsusest.
Näide: Kui õlivahaga kaetud kummut nõuab üle käimist mõne aasta tagant, siis väga aktiivse kasutamisega köögi töötasapind tahaks uut kihti iga paari-kolme kuu tagant. Aga veelkord, kõik sõltub kasutamisaktiivsusest.
Üldiselt tehakse töötasapindade kordus õlivahatamist kord või kaks aastas. Nimetame seda „jõuluks ja jaaniks köögile värske välimus“ hoolduseks.
Õlivaha puhul on veel üks hea asi, mis eraldi nimetamist vajab. Nimelt, kui oled pinna rikkunud, siis saad koduste vahenditega kahjustuse ise välja lihvida ja uuesti viimistleda.
Selleks ei ole vaja kasutada meistri teenust vaid saad ilmselt ise käepäraste vahendite abil probleemi lahendatud.
- Lihvi kahjustatud koht välja. Kasuta liivapaberit karedusega P150 või P180. Juhul kui on eriti sügavalt kahjustatud võid alustuseks kasutada ka P100 karedust, minnes üle väiksema karedusega liivapaberile. P100, P120, P150
- Kata lihvitud koht esmalt ühe kihi õlivahaga
- Teist korda kata kogu mööbel, ning mure ongi kadunud.
- Kui oled nii korduvalt teinud ja töötasapind on muutunud mingil põhjusel laiguliseks või mõhnjaks, siis on aeg kutsuda meister, kes eemaldab töötasapinnad ja viib need töökotta. Seal teeb ta neile tasalihvi, mille käigus lähevad tasapinnad õhemaks 1-1,5mm. Seejärel viimistleb need uuesti, toob tagasi ja paigaldab.
Demonteerimise ja tagasipanemise võid ka ise teostada. Nii säästad oma finantsvahendeid.
Kui toimid nii näiteks iga 5 aasta järel, siis 20 aastase kasutamise tulemus on teinud tasapinna ainult 5mm õhemaks, ehk siis olete säästnud terve hulga raha, ning ka suhtunud hästi loodusesse.
Värvitud või lakitud puitmööbli hooldus
Juhul kui sinu värvitud või lakitud puitmööbel on kahjustada saanud, siis üldjuhul tuleb mööbel ikkagi tagasi meistri juurde toimetada ja oma taskut kergendada.
Kas paadilakk sobib puitmööblile?
Oleme üsna tihti kuulnud soovitust kasutada puitmööbli lakkimiseks paadilakki. Paraku on ehituspoes müüdaval paadilakil paadiga samapalju ühist kui maal ja marsil. Mõlemad on lakid (planeedid) kuid marsil puudub elu ja laiatarbe paadilakk paadile ei sobi.
Kui sa selle paadilakiga katad oma mööbli, siis mööbel sellest kriimustuskindlaks või veekindlaks ei muutu. Päris paadilakk on ikkagi hoopis teine toode hoopis teistsuguste parameetritega ja kahjuks ka hoopis teistsuguse hinnaga.
Mida puitmööbliga teha ei maksa?
Puitmööbli hooldus on tegevus, mille käigus võib ühte ja teist ka valesti minna. Seega toome välja mõningad tegevused, mida puitmööbliga teha ei maksa.
Ära aseta joogiklaase/pokaale puitpinnale
Ei ole otstarbekas panna punase veini pokaali ei värvitud ega lakitud puitpinnale. Veinirant klaasi all võib jätta rõnga mööblile ja sealjuures ei aita enam midagi muud, kui kogu detail uuesti viimistleda.
Ära puhasta mööblit abrasiivsete vahenditega
Ei tasuks mööblit puhastada abrasiivsete vahenditega ka nõudepesu švammi karedam pool on piisav selleks, et tekitada korvamatud kahjustused viimistletud pinnale.
Kui võrrelda mööbli puhastamist auto puhastamisega, siis švammi kareda poolega sa ju oma autot ei pese ja kui pesed, siis on tulemuseks matistatud auto. Puitmööbliga on sama lugu.
Ära jäta veeloiku mööblile
Aeg-ajalt juhtub, et klaasist loksub üle ääre maha vedelikku. Selleks, et see sinu mööblile püsivaid kahjustusi ei tekitaks, pead selle esimesel võimalusel ära kuivatama.
Kuidas puitmööbli kestvusaega pikendada?
Nüüd on aeg välja tuua mõned nipid, kuidas puitmööbli kestvusaega pikendada.
Kasuta laudlinu või lauakatteid
Kõik, mis on sinu mööbli ja sellele asetatavate esemete (klaasid, taldrikud jne) vahel, pikendab võimalust, et sealt maha loksuv aine otse mööblile satub.
Kasuta kandikuid ja klaaside aluseid
Kui sõbrad tulevad külla ja pakud neile külma õlut, siis pudelilt või klaasilt maha nirisev niiskus satud otse lauale. Selle vältimiseks soovitamegi pudeli aluseid kasutada.
NB! Kui tahad omanäolisi klaasi, pokaali, kannu aluseid, siis anna meile teada ja me valmistame need sulle. Saame valmistada ka soovikohase serveerimisaluse.
Kasuta kuumaaluseid ja alustasse
Otse puidule asetatav kuum tass võib pinnale valgeid/tumedaid laike tekitada. Selle vältimiseks kasuta kas kuumaaluseid või alustasse.
Ära hoia oma mööblit kuumaallikate läheduses
Teatavasti reageerib puit üsna hästi kõikvõimalikule temperatuuri ja niiskuse muutumisele. Seetõttu on soovitav oma puitmööblit kuumaallikatest (kamin, ahi, pliit jms) eemal hoida.
Ära hoia otsese päikesevalguse käes
Miks? Näide: otsese päikesevalguse käes olek muudab sinu mööbli värvi, mistõttu laual olnud lauakatteid liigutades avastad, et katte all olnud pind on oluliselt tumedam kui ülejäänud laud. See kehtib kõigile mööbliesemetele, sh. ka laminaadist mööblile.
Puitmööbel ja sisekliima
Siinkohal on oluline mainida, et puitmööbli hooldus ja selle tihedus sõltub ka sinu elukoha sisekliimast. Teadlased on leidnud, et parim sisekliima on siis, kui suhtelise õhuniiskuse tase on 40-60% vahel. Kehtib põhimõte, et see, mis on hea inimesele, on hea ka puitmööblile.
Seega hoia oma elukeskkonnas head sisekliimat ning talvisel ajal kasuta vajadusel õhuniisutajat, suvel õhukuivatit. Ka konditsioneer täidab seda osa suvel väga hästi.
Probleemiks ongi pigem talvine aeg, kuis pikk külmaperiood võib õhuniiskuse taseme viia isegi 17%-ni. Selline õhuniiskuse tase on aga väga halb nii sinu, kui ka mööbli tervisele.
Kokkuvõttes võime öelda, kasuta rahulikult ja mõistlikult, ei juhtu midagi.